Ma(r)thasari annaalid ehk jutustus sõjaretkest Süda-Liivimaale

Laupäeval, 29. oktoobril toimus õppeaine HVAJ.00.013 Teadusliku uurimistöö alused (1. osa) raames õppejõudude ja nende vastselt ajaloolaste ridadesse pühitsetud noorte kolleegide väljasõit Süda-Liivimaale. Narratiivsetele allikatele omaselt vahetud, faktitäpsed ja täiesti erapooletud reisimuljed jäädvustas ajaloo ja arheoloogia instituudi annaalide tarbeks esmakursuslaste ridadesse kuuluv kroonikvend Ma(r)thasar.

Sel pimedal viinakuu 29. päeval tuli kohtuda täpselt kell 07.55 hommikul, et siis ühiselt alustada sõjaretke Süda-Liivimaale võtmaks tagasi kõik meie esivanematelt röövitud ordulinnused. Plaan oli hunnitu: vallutada ning allutada Helme, Karksi, Ruhja ja Härgmäe ordulinnused, kuna just selline oli Jumala tahe. Ja mind, kroonikvend Ma(r)thasari, võeti kaasa, et saaksin kõik sündmused tulevastele põlvedele erapooletult ning ajaloolise täpsusega edasi anda. Au Jumalale kõrges. Aamen.

c. 10.10 Sõjakäigust Rõngusse ja Helme ordulinnusesse

Esmane rüüsteretk, mida minul, vaesel kroonikvennal, oli au tunnistata, leidis aset teel Lätimaale Rõngus. Meister Laur tahtis rosinasaia ning vennad olid rõõmsameelselt valmis teda toetama. Kahjuks kuna rosinasaia pagarikojas ei leidunud, võeti rosinasaia asemel sõjasaagina ühes pagar.

Olles esimesest saavutusterohkest rüüsteretkest innustust saanud, jõudis entusiastlik sõjasalk Helme ordulinnuse müüride alla. Samal ajal kui meister Valk vendadele motivatsioonikõnet pidas, suundusid marssalid Maasing ning Mäesalu vaenlase kaitse õõnestamiseks luuremissioonile. Olles saanud Jumalikku inspiratsiooni, kestis ülla meistri  Valki inspiratsioonikõne kolm päeva ning kolm ööd. Selle aja jooksul jõudsid marssalid Maasing ning Mäesalu juba kahekesi  linnuse allutada ning edukal väesalgal jäi vaid üle linnusevaremetes turismireis teha ja rõõmsalt tagasi karavani poole suunduda.

c. 11.00 Sõjakäigust Karksi ordulinnusse ning Tõelise Püha Risti vabastamisest

Järgmiseks liikus salk edasi Karksi ordulinnusse, et vabastada paganate käest Jeesus Kristuse Tõeline Rist – reliikvia, mis pidavat seisma linnuse keskel. Kuigi linnust kaitsvad paganad olid vaprad, olid vennad veel vapramad ja vallutasid linnuse suurema vaevata. Kuna aga vennad olid meister Valki kõnest endiselt niivõrd innustunud, otsustasid nad Tõelise Risti vallutatud linnusesse maha jätta ning edasi liikuda, kuna ei tahetud olla liiga innustatud. Aamen.

c. 13.00 Väärikalt väljateenitud puhkusest Mõisakülas

Et sõjaretk oli nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt pingutust nõudev, olid meistrid oma lõputus tarkuses kavandanud puhkepausi Mõisakülas, et vennad saaksid õiglaselt väljateenitud puhkust ning hingepidet. Pidulaud oli rikkalik, kuid kuna hapnemata leiba ei olnud sel maal saada, tuli Jeesuse ihu asemel leppida õunakoogiga. Olgu Jumal meie hingele armuline! Et selle väärteo eest lunastust saada, sõid mitmed vennad ära mitu koogitükki, et Jeesuse ihu kontsentratsioon kehas suureneks.

c. 13.55 Lätimaa piiri ületamisest

Jumal kaitse Lätimaad, kui Sa selleks aega saad.

c. 15.37 Ruhja ordulinnuse vallutamisest ja preestervendade kurvast saatusest

Olles Ruhja ordulinnuse juurde jõudnud, selgus suure kurbusega, et linnust ümbritses ületamatu vallikraav. Õnneks leiti abi kohaliku ennustaja-kaardilugeja käest, kes mõistliku tasu eest sai ennustada soovitud saatust, tänu millele suutsid meistrite juhtimisel vennad vallikraavi ületada ning linnuse tagasi vallutada. Kahjuks läksid preestervendade, kes ketserist kaardilugejaga nõu pidasid, hinged põrgusse.

Tõusvale tormile vaatamata oli vendadel looklevatel linnusemüüridel väga lõbus turnida.

c. 17.00 Härgmäe ordulinnuse vallutamisest

Härgmäe ordulinnust oli oma kunagise vendadeaegse suursugususe ning verejanuliste, kuid võimsate kaitsjate tõttu kõige raskem vallutada. Kuna pika tööpäeva tõttu oldi strateegilisest mõtlemisest väsinud, otsustati tormijooksu kasuks. Selle ettevõtmise tõttu langesid mitmed vahvad vennad võitluses paganate vastu (kuna teekond väravateni oli libe), aga suur ohver oli veel suuremat võitu väärt, kuna seda hiilgust, mida mina, vaga kroonikvend, sain kogeda, ei ole mu silm varem näinud! Seetõttu otsustasid vennad, kes olid linnuse hiilgusest niivõrd lummatud, selle rüüstada ning maha põletada, et keegi jumalakartmatu kogu seda ilu ja rikkust nähes kadedust ei tunneks ning et tal  seepärast halbu kavatsusi ei tuleks.

c. 20.38 Tartumaale tagasi jõudmisest ning langenud vendade mälestamisest

Tartumaale jõuti tagasi ööpimeduses ning laulu saatel. Kuigi sõjaretk oli olnud edukas, langes palju vapraid vendi, kelle hingi nüüd Peetrus kindlasti taevaväravatel väärikalt vastu võtab. Kodumaale tagasijõudnutele jäi vaid üle oma lahkunud vendi väärikalt mälestada Liivimaa aadlikele kohasel viisil. Nii mõnigi vend heitis sedamoodi oma langenud kaaskondlasi ülistades hinge.

Ja niiviisi lõppes sõjaretk, mida minul, vääritul kroonikvennal, oli au ning privileeg isiklikult tunnistada. Kõik, mida mu sulepea üles täheldas, on kogu ning täielik tõde ja olgu Jumal mulle tunnistajaks! Ja kui nüüd keegi huviline peaks meie sõjaretke käigus läbitud linnustesse sattuma, leiaks Ta eest vaid varemed. Aamen.